Liispetsi toimetused, enjoy :)

Novembris, selles imelises novembris, kui minus sai ametlikult Oss. Issi vaatas endale uut autot. Auto ostmisest rääkis ta palju, vana maha müümisest aga kordagi. See pani mind natukene mõtlema, et äkki ta ei tahagi seda maha müüa? Ükspäev tulin koju ja isa oli auto ära ostnud endale. Ilus ja tore teine. Istusime siis elutoas ja tuli jutuks vana auto. Tegin vist kutsikate silmi ja issi ütles, et las ma võtan selle siis endale, kui kohe maha müüma ei lähe. Ma arvan, et see oli kõige badassim tunne mida kunagi tundnud olen. Olen alati vaadanud bemme ja enamasti samasugust ka veel. Nüüd sain selle lihtsalt muidu, a miks mitte? Pidasin endaga suured plaanid maha, et autokool saab nüüd kähku läbi ja saan paarutama minna... Nii ilusasti see lugu siiski ei lõppenud. Tegin esmaabi, libedad ja pimedad, kõik asjad ära. Viimased sõidutunndiki sain detsembri alguses tehtud ja siis tuli suuuuuur paus sisse.
Ühel detsembri hommikul helises telefon, vast üks mahedamaid kõnesi mida olen saanud muideks. Õde helistas ja küsis, kas ma sooviks mina Tenerifele, et lennupiletid edasi-tagasi 21€. Mul ei olnud ilmselgelt vaja palju mõelda. Helistasin kähku Kerlile ja Raunole, sest seltsis segasem ja ega nemadki ei keeldunud. Sai siis kohe kiiresti piletid ära ostetud ja kohe palju parem enesetunne oli, kui tead, et järgmisel kuul lebad palmi all. Meil oli siiski vaja otsida hotell(e), kuna sellise ilmselgelt hotell hinnas ei ole :D Reisi planeerimisest ja ootusest ei hakka pikemalt pläkutama, asun kohe asjakallale.
   14 jaanuar algas meie seiklus. Läksime Tallin-Stocholm laevale. Kõik oli ilus ja lilleline kuni.. kuni umbes 2 tundi oli sõidetud. Merel oli kohutav torm, ei sooviks vihavaenlaselegi sellist. Meil oli aknaga kajut, pidin perseli kukkuma kui nägin millised lained väljas on. Käisime üleval, lootes, et seal kõigub vähem. Istusime ja vaatasime kuidas inimesed sujuvalt tantsides ühest laevaotsast teise vajuvad. Minul hakkas siiski täitsa paha ja läkin kajutisse pikali. Lihtsalt nende lainete kuulmine ajas surmahirmu peale. Läksin wc-se, et nägu puhtaks pesta, see oli lihtsalt võimatu. Kõikusin seal tillukeses ruumis ringi kuni lõpuks potile potsatasin, kuna juu mingi suurem laine tuli jälle. Otsustasin siiski pikali olla, siis ei tunne seda kõikumist nii jubedalt. Kohutav oli olla kui koguaeg tunned, et sa oled vertikaalselt ja siis jälle horisontaalselt ja korduvalt ja korduvalt. Kella vaadates tuli tahtmine nutta, nii metsikult palju tunde on veel sõita ja see läheb aina hullemaks, lapsed nutavad ja karjuvad koridoris, mis ei tee ka enesetunnet paremaks. Lõpuks üritasime siiski magama minna. Tüüpiline, kõik teised suutsid magama jääda ja siis olin mina. Lihtsalt vaatasin lage, igakord kui suurem laine tuli pigistain küüned Martinile kätte, kuna ei osanud enam kuidagi olla. See torm kestis ka praktiliselt hommikul ärkamiseni välja.
   Rootsi jõudes, oli suur õnn astuda maale, see kõikumise tunne lihtsalt ei läinud seest ära ikka. Seisin poes, ropendasin, sest ei suutnud ikka sirgelt kõndida ja tasakaal pani väga pange. Ostime endale süüa, otsisime bussijaama üles ja sõitsime Skavstasse, 80 min kaugusel Stocholmist. Seal ootas meid ees ülimalt korralik, armas, hubane hotell. Meil oli nn kiire tudumise tuba, lihtsalt 2 narivoodit. Aga fuajee oli üks ilusamaid mida näinud olen. Saime õhtul kuskilt alt endale sooja vett soetada ja sõime häid Eesti kiirnuudleid + hunnikute võileibu ja komme.
   Hommikul pidime kella 12-ks lahkuma. Läksime Kerliga veel kiiresti pessu ( seal olid koridori vannitoad). Ühes vannitoas oli kaks kabiini ja oli eraldi ilmselgelt naiste ja meeste vannitoad. Läksime siis Kerliga sinn, terve põrand ujus ja üks kabiin oli kinni, ootasime, et see vabaneks. Järsku astus seal naiste vannitoas siis mees seal kabiinist välja ja ütles rõõmsalt ''Hei hei.'' Õnneks seisime mõlemad seljaga ja ei vaadanudi ta poole ja keerasime kähku ukse lukku kui ta ära läks. Lihtsalt üks kummaline ja ebameeldiv intsident sealt hotellist. :D   Hotell oli täpselt lennujaama kõrval, saime kohe otse sinna minna ja edasi seal oodata.
   Lend kestis umbes 5 ja pool tundi. Tenerifele( Lõuna lennujaama) jõudes oli suht nukker, astusime välja ja nii külm oli, et pidime talvejoped selga panema. Lennujaamast võtsime takso, kes viis meid hotelli. Taksojuht oli selline tore sell, kes ületas korralikult kiirust ja saatis telefonis sõnumeid oma mi amore-le. Hotelli või pigem apartmenti jõudes läks väga kaua aega, et oma tuba leida, kuna seal polnud sellist asja, et keegi kohapeal oleks. Helistasime siis omanikule ja pika tiirutamise peale leidsime oma toa. Võti oli terassil tuhatoosis, väga selline orginaalne. See oli mei kõige esimene, kõige odavam ja kõige parem hotell üldse. Seal oli kõik vajalik olemas, isegi päikesekreem, ihupiim, õli, maitseained, kõik :D Seal olime esimesed neli ööd. Käisime ümbruskonda avastamas ja pikemalt seletama ei hakka igat tegevust, lisan pilte pärast :) Igatahes ilm oli jahe ja pilves kõikidel päevadel. Ühel päeval panime jõud kokku ja käisime korra basseini, lõdisesime nii mis kole, aga ei saanud sealt nii ära minna, et basseinis ei käi, kuna see oli nii suur ja ilus :D
   Neli järgnevat ööd veetsime oma põhjas. Oma kõige kallimas hotellis. Seal ei olnud mitte midagi. Ilus ja kaasaegne. Aga, oli üks suur AGA. Seal oli pann, aga pannilabidat polnud, seal polnud nõudepesuvahendit, seal polnud midagi. Neli taldrikud, 4 tassi, neli kahvit, neli nuga. See oli ka meil nagu apartment siis. Esimese õhtuga olid kõik nõud mustad ja pesta ka ei saanud.
Põhjas on kõik nii ülesmäge, et paha hakkab. Loodus palju ilusam kui lõunas, aga need mäed.. Seal võib veel vormi saada. Põhjas tegime ja nägime me vast kõige rohkem. Jälleist panen pilte ja äkki panen väikesed seletused juurde :)
Viimane hotell oli jälle Lõunas, seekord lennujaama lähedal, aga natuke rohkem põhja poole, kui esimene hotell. See oli siis hotell, mitte apartment. Esimene öö, kus ei saanud neljakesi ühes toas magada. Me olime nii harjunud juba, et kui me Martiniga meie tuppa läksime, me ei osanud ilma Kerli ja Raunota ollagi. Veetsime siis enamasti Kerli ja Rauno toas aega. Käisime ka hotellis all söömas ja see oli nii naljakalt kohutav :D Tellisime munaga burgeri, kui juba sööma hakkasime, läksin küsisin, et aga kus muna on noh?? siis sain vastuseks, et see otsas neil ja nad ei suvatsenud seda öelda??:D Järgmisel päeval tellisime sama, ootasime juba 10-15 min, kui tuldi terve saiapätsiga laua kõrvale ja öeldi, et neid pole burgeri saia, aga me võime tavalist saia saada. See ajas närvi nii mustaks, kuna midagi muud seal süüa polnud ja kõik teised söögikohad seal olid ka nii jubedad. Kuna seal polnud väga palju vaadata, olime enamasti hotellis. Aga pean mainima, et see linn, kus me viimane hotell oli, on see kus Kelly( õde, kes ei tea) korter oli, kui ta Tenerifel oli. Meie seiklustest pilte allpool jällegist.
   Meie reis Tenerifel sai läbi, kõikide kohvrid olid ülekaalulised, palju asju pidi selga toppima, taskud olid upakil, aga saime väravatest läbi. Sõit tagasi kulges ilusti, magasin suht terve lennu tegelt :D
   Rootsi tagasi jõudes, pidime jälle 80 min bussiga Stocholmi loksuma. Seal ootas meid üks pisike hotell. Me jõudsime suht õhtul ja keerasime kohe magama, et järgmisel päeval jälle edasi jaksaks seigelda.
   Hommikul tõusime, lõime oma viimased rahad poodides laiaksja liikusime sadamasse. Laev väljus meil laev Stocholmist Helsingisse, kus pidime veetma õnneks veel mõned tunnid. Helsingis ringi jalutades hävined mu vaid kahenädalanekohver, ratas veeres minema noh.. :D Matu tassis seda siis süles kuni laevale saime :D
   Meie selle reisi viimane sõit, Helsinki-Tallinn. Kodu oli vaid mõnede tundide kaugusel, nüüd oli juba see tunne, et nüüd on kohe vaja koju enda voodisse. Laevas hävinesid ka Martini kahenädalase kohvri rattad # heaost. Ka see laev rappus päris korralikult, nii, et inimestel soovitati mitte liikuda. Meie Tallinn-Stocholm sõidu kõrval tundus see nii kohutavalt köki-möki :D
   Sadamasse tuli issi vastu ja saime oma kodinatega koju. Suuuuurimad tänud Kerlile ja Raunole ja ilmselgelt ka Martinile, kes tegid mu reisi olenemata halbadele ilmadele nii toredaks ja meeldejäävaks! :) Ja hiiglama suured tänud Kellyle, tänu kellele me sinna reisile üldse saime ja Androle, tänu kellele saime reisi jäädvustada! :)
     Pikk reis seljataga on vaja koolis järgi teha töid ja tööl peab rügama, et saaks raha millest kõik reisikulutused tasa teha. Seda kõike kirjutades tulevad meeletult head emotsioonid :) Aitäh kõigile kõige eest. Love ya all :)