Ma tean, et ma peaks oma postituse ära kirjutama, kuna varsti tulevad uued seiklused peale ja siis jälle kõik sassis ja ei oska siia midagi kirjutada.

Alustan siis juttu sellest, et sain koolis oma praktilise töö tehtud. Ma ei hakka pikemalt ja laiemalt kirjeldama. Ei oska muud öelda kui 19. sajand ja Liisu läbipaistev kleit. Vähemalt on tehtud ja samm jälle lähemal sellele lõpetamisele.

Pool oma sügisest veetsin ma kas koolis, tööl või Helise juures. Mida rohkem olen koolis, seda rohkem mõtlen, et ma ei jõua vist kunagi elus kuskile, what is this?? Mida rohkem olen tööl, seda rohkem mõistan, et pubekad on kohutavad ja tihti leian end mõtlemast, et kas ma olin ka nii hull ja ennasttäis ülbik?Jeebus tõesti ma ütlen.. Mida rohkem veedan aega Helise juures, seda rohkem mõistan, et ma vist magan ilmselt oma nooruse maha. Ei ole vist möödunud ühte korda ka mitte, kui ma ei oleks sealt padjanäoga koju suundunud. Ka Helise emalt kostub see ''Liisu, sa jälle magasid?'' küsimus üsna tihti, aga see on okei. 

Vahepeal oli ka mu lemmikul neiul sünnipäev. Helis sai vanaks ja me otsustasime neidudega seda tähistada. Suur sushi munch ja joomine toimus Helise häärberis. Liisu hilines viisakalt tunnike, kuna no, kes see shoppamise ära jätab kui sünnipäevale peab minema? Peale viisakat kohale hiilimist, sõin isegi kõhu täis ja lõin teistega klaase kokku. 
Neiud mukkisid näod ära ja võtsid takso. Suundusime faktorysse, kus esines see mega hea ja vahva Cartoon. Viskasime näppe ja kaotasime kaloreid. Kuna kõik sõbrannad otsustasid kaduda eikuskile, otsustasin istuda sõbraga seal, kus neid valgusteid kontrollitakse. Isegi kõrgemalt vaadates, ei suutnud ma oma sõpru leida. Nii ma seal klõpsisin nuppe ja mõtlesin, et äkki ma olen ka lahe nüüd?
Pärast hüppasime veel protestist korra läbi, aga see koht on jubedalt narkomaanidest kubisev urgas.

Olen piisavalt laisk hetkel, et ei viitsi hakata igast õhtust pikemalt kirjutama. Eks üritan leida vähegi inimlikumaid pilte ja annan oma emotsioone teile läbi fotode edasi.

 Käisime Helisega ennast augustamas ka, et ikka pop olla

 Fake date with mah friend

 Kui Elis ütleb, et lööme kokku...

 Helis tegi, mina seda ei kirjutanud :'(

Nüüd vähe tõsisema ja kurvema sündmuse juurde. Oli ilus pühapäeva õhtu, kõik oli vahva ja tore. Tulin koju, tegin süüa, mängisin koeraga, filmisin teda ja tegin temaga lolle pilte. Lõpuks lebasin lihtsalt pikali voodis, kella oli nii juba kuskil kolm öösel. Kuulsin all, et Bullu kraapis küüntega ust, mõtlesin, et tal eriti kange pissihäda tulnud, et nüüd nii palju kraabib. Jooksin alla, ta oli oma pesas pikali täpselt nii nagu ta näeks ühte koledat kutsude und. Silitasin ta pead, üritades teda üles äratada ja korrutasin ''tibu kõik on korras.'' Kõik see teeb hingele nii palju haiget. Mõistsin, et midagi on halvasti ja selle ajaga, kui jõudsin kõrvaltoast issi kutsuda, oli Bullu juba taevasse rännanud. 

Olen nii kaua kartnud seda päeva, mil mina jään ilma oma esimesest koduloomast. Ma teadsin, et ta on vana, a me jooksime päeval koos, mängisime? Ta kiunus päeval rõõmust, kui issi koju tuli.. Kõik oli ju okei??

Ma istusin päris pikalt Bullu kõrval, teda paitades ja musitades. Kõik see tundus nii ebareaalne ja tundub tegelt siiani. Sellise asjaga on nii raske leppida, kui sul on keegi 12 aastat kõrval olnud ja alati uksele vastu tulnud ja nüüd ootamatult enam mitte.. 

Ma loodan, et sul on seal kutsude taevas tore ja sul on palju sõpru. Ma loodan, et me kohtume veel kunagi seal kuskil teiselpool. Ma usun, et sul oli hea elu ja sa tundsid end sama armastatuna nagu meie sinuga. Puhka rahus pisike!

Üritan nüüd oma pisarad pühkida, udust silmas lahti saada ja proovida positiivsemalt edasi minna.

Nagu ma vist eelnevas postituses mainisin, kolis mu armas õde Hispaaniasse ja ootab mind perega juba väga külla. Täna siis lõpuks otsustasime emme ja issiga, et veebruari alguses teeme selle nalja ära ja lähme vaatame Kelly ja Hannese elamise ka üle. Lõpuks. Ma juba nii ootan seda soojust ja lihtsalt puhkust kõigest. Saab mõtted kõigest halvast mujale ja keskenduda veits sellele, mis Hispaanial meile pakkuda on.

Lõpetuseks topin veel igast pilte, mis siin vahepeal mu kaamerasse jäänud on. :)