Päev enne reisi ei olnud ikka mitte mingit tunnet, et homme ma pean selle piraka lennukiga sõitma, mille kohta ma olen terve elu mõelnud, et ei lähe sinna kunagi. Aga mingil imelikul kombel ei olnud mingit hirmu.
Hommikul ärgades ei olnud ikka tunnet, et me kuskile läheks... Lennujaamas juba lennukit oodates ei olnud ka ikka mitte mingit tunnet, isegi lennukis ei olnud :D
Minu esimene lennusõit osutus päris meeldivaks isegi. Lend hilines küll veidi, aga sellest polnud hullu.Vaatasime Matuga telefonist Simpsoneid ja kuulasime muusikat. Sõit kestis ainult tunnike või tund pool, ei mäleta enam täpselt.
Saksamaale maandudes ja väljudes oli juba seal tunduvalt soojem kui Eestis. Õnneks tulime Eestist väga koledal ja vihmase ilmaga ära ka. Saksamaal olid kõhud juba korralikult tühjad. Läksime lennujaama kõrval olevasse mäkki ja sealt algaski meie metsik burkside söömine.
Alguses tundus, et 24 tundi Saksamaal jääb väheks, kujutasime ette, et kesklinn lummab meid väga. Aga mida rohkem me ringi liikusime, seda rohkem me sealt ära tahtsime. Tänavad olid väga ebameeldivalt räpased, inimesed jõid igas jumala kohas. Kõik röökisid ja igatpidi ebameeldiv oli seal olla. Otsisime toidupoe, ostsime natuke söödavat ja läksime lennujaama. Kuna järgmse lennuni oli meil ikka väga palju aega, jalutasime lennujaama. Lennujaamas mängisime telefonis ja lihtsalt olime. Lõpuks ei suutunud enam olla ja panime kohvrid pea alla ja jäime magama.
Viimane pilt valgetena :)
 |
Kui tõusime oli meil meie kurvastuseks veel umbes 8 tundi aega lennukini. Läksime siis jalutasime lennujaama ümbruses ringi. Tegime mõned pildid. Sõime burgerit ja istusime lihtsalt tühja.
Kui aeg oli piisavalt palju, läksime väravatest läbi ja seal saime veel üle kahe tunni oodata. Need kaks tundi läksid suhteliselt kiiresti. Seekord jäi ka lennuk kergelt pool tunnikest hiljaks, aga vähemalt saime peale. See lend möödus ka Simpsoneid vaadates ja tududes.
,,Naudime Saksamaad''
Nii me magasime... :)
Naudime lendu ja seda imelist vaadet :)
Mallorcale maandusime umbes seitsme ajal õhtul. Lennukist väljudes oli mega raske hingata, õhk oli nii lämbe ja jummel mis palavus. Lennujaam oli jube suur ja meil läks päris kaua aega, et sealt välja saada. väljas näitas, et 25 kraadi. 25 kraadi oli juba pimedas, me läksime juba jumala kikki, vihmahooaeg my ass noh :D
Läksime bussikasse, bussini oli veidike aega. Läksime peale ja sõitsime, mõtlesime, et oleme nagu kole kaua sõitnud ja siis kui otsustasin bussijuhi käest küsida, siis tuli välja, et oleme juba lõpp peatuses ja me oleks pidanud kolmandas maha minema. Õnneks läks buss kohe tagasi ja saime ilusti õiges kohas maha. Martin käis veel ühes hotellis teed küsimas ja jõudsime ilusti oma hotelli. Täiesti tavaline hotell. Panime asjad ära ja läksime kähku süüa otsima, et oleks õhtul midagi süüa.
Saime siis kohalikust pizza nurgakesest omale pitsa. Läksime hotelli ja nautisime seda rõdul. maitse oli hea ja kõik tundus hea. Käisime siis korra õues jalutamas ja läksima magama.
Öösel tõusin üles, jube paha oli olla, mõtlesin, et mis ikka, proovin edasi magada. Tundsin, et ei suuda enam ja oksendasin kõik välja. Ei hakanud Matut üles ajama. Istusin ja kaanisin vett. Tundsin, et ega see kõht ka vist kõige paremas seisus ei ole ja lihtsalt igatpidi nii halb oli olla. Lõpuks suutsin siiski kuidagi magama jääda.
Meie esimene ja viimane kord kui julgesime midagi kohalikku osta.
Meie lihtne ja nunnu toake :)
Hommikul tõusime suht vara. Ütlesin Matule, et oksendasin ja et jõle halb on olla. Rääkisin õega ja ta käskis mul Matu poodi saata, et ta banaani ja muud stuffi tooks. Nii ma vedelesingi voodis, süda paha ja kõhus räiged valud. Kui Matu tagasi jõudis, vaatasime, et ta ei ostnud banaani vaid mingit puust veel kõvemat banaani laadset toodet, mille ta põlve peal pooleks lõi. :D
Mõtlesime, et mis seal ikka, et lähme koos poodi, ehk näeb midagi. Olin vaevu tänavale jõudnud kui juba tulid nii räiged valud, et pidin lihtsalt tagasi pikali saama. Nii mööduski terve minu esimene päev voodis. Õhtul kui rohud olid veits mõjuma hakanud, käisime korra hotelli kõrval rannas, aga seal ma sain ka ainult istuda, muidu oleks lihtsalt oksele hakanud.
Hommikul tõusime vara, ma tundsin ennast hästi, kuigi väga õrnad valud veel käisid läbi. Läksime alla ja rentisime omale rattad.
Põrutasime mööda promenaadi edasi. Tegime pilte, imestasime lolliks, kui ilus võib loodus olla ja nautisime seda kütvat päikest. Me olime juba korralikult 15km vähemalt sõitnud kui avastasime, et me oleme üpriski lollid turistid, jätsime kaardi maha ja juua ka kaasa ei võtnud. Algajate asi. :D
Sõitsime tagasi, käisime hotellist läbi ja siis sõitsime veel natuke pealinna poole. Istusime ja nautisime seda mis saime täiel rinnal. õhtul käisime jälle rannas. Matu ujus ja seda ma täpselt ei mäleta kas ma siis veel käisin ujumas.
Jalutasime mööda vanalinna tänavaid. Nägime huvitavaid esinemisi ja palju nikerdamist. Lõpuks jõudsime ka põhiasja Katedraali juurde. Vaatasime seda iga külje alt ja edasi oli pea tühi. Matu nägi kuskil kaugel mäe otsas kindlust ja ütles, et lähme sinna. Kuna bussiga oleks liiga kerge olnud, hakkasime siis jala kõndima. Meie õnneks olime me seekord ikka kaardi ka kaasa võtnud. Aega läks, aga jõudsime mäe jalamile. Meid ootas ees lõputu trepp. Vaevu vedasime end üles ja siis nurga taga oli veel sama hiiglaslik trepp. Lõpuks üles jõudes oli juba päike ka välja tulnud, see oli muidu esimene pilvine ja hall hommik meil. Vaade oli ülevalt lihtsalt niiiiii ilus ja mul on nii kahju, et kõike seda ei anna lihtsalt piltidelt vaadata. Kõik need mäed...
Vaatasime üleval ringi, kindlusesse ei hakanud sisse minema, iga asju maksim minujaoks miljon (20eur). Ostsime putkast tuuri bussi ja Palma akvaariumi ühise pileti. Sõitsime bussiga pealinna tagasi, teel linna nägime veel mõningaid asju, mida näinud ei olnud, aga midagi erilisemat ei olnud, mida peaks mainima.
Linna jõudes istusime teisele bussile ja sõitsime hotelli. Hotellis vahetasime riided ja see oli me esimene päev kus me lihtsalt võtsime kätte ja vedelesime rannas. Päevitasime ja ujusime oma isud täis ja siis käisime ilmselgelt KFC-s, millest oli saanud meie igapäevane söögikoht. Õhtul jalutasime veel rannas ja nautisime lihtsalt merd ja kogu olemist.
Matu paradiis
Matu paradiisis tuulamas :D
Väga loojas ja väga chill :D
Kõik bussipeatuste katused olid kõrvaklappe täis :D
Teine hotell meil :D
Tõusime jälle enne kukke. Käisime hommikust söömas ja võtsime suuna Palma akvaariumisse.
Seal oli esimene suur kiri ''Palma'' ja Matul avanes võimalus oma nimega esimene pilt teha.
Nagu me sisse läksime tehti meist kohe pilti ja saime edasi liikuda. Iga akvaariumiga läksid kalad aina suuremaks ja imelikumaks. Osad kalad on ikka tohutult ilusad ja osad on ikka tohutult inetud. Seal oli ka nn džungel, kõik oli väga niiske ja väga ilus. Tegime palju pilte, aga kuna kaameraga ei anna pimeds väga midagi teha, siis ongi kõik pildid sellised, et vaevu saab aru kes seal on :D Vahepeal tehti kõikidest pilti nii, et papakoi istus õlal. Tegime endale mündimasinast kilpkonna kujulise mündi. Peale akvaariumit läksime randa. Päike oli nii kuum ja kuna tuult ei olnud, siis me otseses mõttes kõrbesime. Otsusatsime endale täispuhutavad madratsid osta. Jummel kui mõnus oli nendega merel loksuda. Sõime rannas burksi nagu õiged inimesed ja vedelesime edasi. Õhtu poole sai jälle lihtsalt hotellis lebotatud ja pild istamas käidud.
Kala sai veits botoxit :D:D
Muska tuli lõpuks koorest välja :D
Defqoni kalake :D
Olime otsustanud, et nüüd me hakkama tõesti puhkama ja ei pannud enam mingeid asju paika, kus peame minema, mida peame tegema. Võtsime siis kätte ja läksime uuesti pealinna. Jalutasime mööda tänavaid, käisime mäkis jälle... Jalutasime katedraalist veits kaugemalt mööda ja saime paremaid pilte ka. Tegimegi hästi palju pilte ja lihtsalt nautisime ilma ja seda kõike mida Mallorca meile pakkus. Olime linnas päris mitu tundi.
Hotelli jõudes vahetasime riided ja lippasime randa. Vesi oli nii soe, kui võtta nii, et minujaoks ei ole kunagi vesi soe, siis see pidi tõesti soe olema. Vedelesime jälle tunde. Väiksed pilud käisid mažaasi pakkumas ja neegrid pakkusid prille ja ütlesid, et sa näed nendega nagu Lady Gaga välja. :D
Terve ülejäänud päev mööduski kas rannas või hotellis uudiseid vaadates.
Paljas naine Palmas möllamas :D
Hommikul olime juba vara rannas platsis. Vedelesimegi kõige otsesemas mõttes terve päeva rannas. Viie-kuue ajal õhtul alles läksime hotelli. Kreemitasime kehad ära, kuna nii kõrvenud tunne oli. Kõndisime ringi ja ei osanud midagi teha. Nii käisimegi poes, ostsime süüa ja vedelesime lihtsalt hotellis terve õhtu. Pimedas ei ole seal suurt midagi teha. Käisime ainult ujumas veel korra mingi üheksa ajal ja siis juba tuttu.
Viimase terve päeva Mallorcal otsustasime samamoodi rannas veeta, et saaks päiksest viimast võtta. Jalutasime mööda randa, vahepeal jooksime vette ja kõndisime edasi. Käisime veel viimaseid burgereid söömas, trippisime lähiümbruses, et näha veel seda mida näha saab. Ostsime suveniire kokku ja kõik see võttis metsikult aega tegelikult. Kui juba pimedaks läks, siis hakkasime kohvreid pakkima ja me pidime korralikult vaeva nägema, et täispuhutavad madratsid tühjaks saada ja ära mahutada, kuna mina ei olnud nõus midagi maha jätma. Pakkisime kohvrid ära, kontrollisime kõik asjad üle ja keerasime tuttu.
Lahkumise päeva hommikul jäime tänu kella keeramisele oma hommikusöögist ilma. Käisime poes, ostsime müslit, käisime veel korra mere ääres ja läksime tagasi hotelli. Kontrollisime kõik uuesti üle, et midagi maha ei oleks jäänud. Panime kohvrid alla adminni juurde ja tuulasime veel väikestes poodides, et äkki leiab midagi veel. Paar asja ikka saime. Käisime võtsime oma viimased burksid KFC-s.
Läksime tagasi hotelli, võtsime oma kohvrid ja sõitsime lennujaama. Lennujaamas istusime päris mitu tundi, lõpuks läksime läbi väravate ja see kõik oli nii suur ja meil oli üle tunni aja aega, et me üldse näeks kust väravast meil lend läheb ja kogu see teema oli nii keeruline seal. Istusime mäkis ja tegelt olid need Mallorca viimased burxid :D Lõpuks saime teada kust me lend läheb. Lennuki väljalend hilines üle tunni, meie kõik lennud on hilinhenud -.-
Kuna oli teada, et Eestis on torm ja ei kujutanud ettegi, kas me Saksamaalt üldse saame hommikul lennukile või mitte. Hirm tuli sisse ja süda läks täiega pahaks. Pool teed lennates oli ka süda paha, üritasin Matu õlal magada, aga miski ei aidanud. võtsin siis oma vana hea ravimi hardstyle'i ja kuulasin seda. Enesetunne läks tunduvalt paremaks. Sain rahulikult istuda, mängisime Matuga kaarte ja lend möödus ilusti :)
Saksamaale jõudes jooksime veel käbe mäkist läbi, kuna kõht oli tühi ja enne lendu hommikul ka kuskilt midagi osta ei saa ja kõht on kindlasti tühi. Jooksime siis sealt läbi, panime kohvrid pea alla ja jäime tuttu.
Ärkasime 2 tundi enne lendu Tallinna. Mõtlesime, et sööme oma burksid ära mis hommikuks ostsime, aga need olid nii kuivad, et me üritasime parem neid lennukisse sebida. Toppisime mõlemad kaks burgerit tasku ja lasime joped kontrollist läbi. Väga kaua me ootama ei pidanud ja Bremenst tallinna oli ainukene lend mis meil ei hilinenud. Sõit läks väga hästi ja väa vähe raputas.
Tallinnas oli nii hea eesti keelt kuulda ja üldse nii mõnus oli kodus olla, kuigi ilm oli päris tormine ja jube. Sõitsime koju. Kodus ootas juba mu rõõmurull kutsu ees ja kõik oli nii tore ja vahva. Õhtul tegime vanematele väikese suveniiride jagamise ja piltide näitamise. Nii läks siis meie esimene reis ja kindlasti järgmine aasta uuesti :)
